Neljapäev, 24. märts 2011

Kuuldemängu "Kivihaldjad ei luba kivi lõhkuda" salvestamine

24. märtsil tuli meile salvestustehnikaga külla onu Juhan Eesti Ringhäälingumuuseumist.
Saime teada, et kuuldemängu tegemine on päris keeruline. Raske on paigal püsida nii, et
* ei süga, kui sügeleb,
* ei haiguta, kui haigutus peale tuleb,
* ei krõbista lukuga, kui palav hakkab,
* ei sosista sõbrale: "Sina pead nüüd ütlema..."

Üks laps oli rolli sisseelamiseks haldjakleidi selga pannud. Lumelauapoisid võtsid end paariks tunniks laagrist vabaks. Üks tüdruk käis eelmisel päeval hambaarsti juures diktsiooni parandamas... ;)

Õpetajaid poleks ürituse juurde vaja olnudki (peale nende, kes filmisid või pilte tegid). Tekst oli peas ja järjekord selge. Ainult mõned uued asjad tuli meelde jätta:
*et kui rääkimise ajal mikrofoni poole kummarduda, läheb hääl imelikuks,
*et koos öeldavate tekstide ajal peab vaiksemalt kõnelema,
*et kui jalaga vastu mikrofonistatiivi minna, jääb lindile kole mütsatus.

Kõige keerulisem oli loo lõppu aastaarvu ütlemine. Ükski sajand ei jäänud vist pakkumata, sekka mõni hoopis uskumatuna kõlav. :D

Natuke kannatust ja siis saame päris oma kuuldemänguga plaadi.