Õpetajatest käisid rabalugusid kuulamas Irina, Ivi, Triin ja Küllike ning huviliste hulka mahtus ka mängutoa pere emasid, isasid ja vanaemasid. Suur õde ka.
Onu Hendrik rääkis, et raba on nagu raamat, mille turbakihi-lehed hoiavad endas möödunud aegade tarkusi - oska ainult lugeda! Et raba on nagu pudrutaldrik, millel järvest "võisilm" sees. Et põdrapabulate suuruse ja kuju järgi saab looma vanust ja sugu määrata. Et jõhvikataimed on oma juuksekarvakuju järgi nime saanud. Et pole midagi elusamat kui surnud mets. Et iga koidik ja loojang on hämmastav ning erakordne. Jne. Jne. Jne.
Usutavasti said meie rüblikud sellest õhtust tublisti tarkust juurde, lugedes rabaraamatust oma esimesed - vihmaniisked ja kevadelõhnalised - leheküljed.
